In 1883 King Nyabela was defeated by the Boers, his subjects were imprisoned for a period of five years, sentenced into serving the white farmers.
Our great great grandfather, Manondo, was imprisoned in the Standerton Military Garrison, then around the month of September was parceled out to an unknown farmer near Charl Cilliers town.
After the five year period was served, he had to move from one farmer to the other with his three wives and four sons because he had no place to stay.
Sigwegwe sakoBingweni
Ngathana sikhibe ngeselithi
Sasizakuzama ukweluleka
Yasinda ngoba yaba sigwegwe selitje
Licici elimlombomvu bubende
Babantu nobenyamazana
Liqili lakoMaguguba
Inyoni yakoSibila uMagubaguba
Yathetha ubuthi yathetha ubulokotho
Bathi nguMrhawu wanda wazihlolela
Wavun’ abantu njengamabele
Wadl’ abantu njengenyamazana
Banamala nababuya eMlokotho
Bathi umhlanga utjhe ngayizolo
Kanti umhlanga usathindile.
Mbuduma!!!
Ndid’wakoNtikazi
Sele sesele
Sigwegwe sakoBingweni
Ngathana sikhibe ngeselithi
Sasizakuzama ukweluleka
Yasinda ngoba yaba sigwegwe selitje
Licici elimlombomvu bubende
Babantu nobenyamazana
Liqili lakoMaguguba
Inyoni yakoSibila uMagubaguba
Yathetha ubuthi yathetha ubulokotho
Bathi nguMrhawu wanda wazihlolela
Wavun’ abantu njengamabele
Wadl’ abantu njengenyamazana
Banamala nababuya eMlokotho
Bathi umhlanga utjhe ngayizolo
Kanti umhlanga usathindile.
Mbuduma!!!
Thath ’ikomo nasi kaMrhawu
Sigwegwe sakoBingweni
Ngathana sikhibe ngeselithi
Sasizakuzama ukweluleka
Yasinda ngoba yaba sigwegwe selitje
Licici elimlombomvu bubende
Babantu nobenyamazana
Liqili lakoMaguguba
Inyoni yakoSibila uMagubaguba
Yathetha ubuthi yathetha ubulokotho
Bathi nguMrhawu wanda wazihlolela
Wavun’ abantu njengamabele
Wadl’ abantu njengenyamazana
Banamala nababuya eMlokotho
Bathi umhlanga utjhe ngayizolo
Kanti umhlanga usathindile.
Mbuduma!!!